SINA õpib oma mõju hindama
Aastakümneid on diskuteeritud, kas suurte innovatsioonide loojad on sünnipäraselt võimekad või on võtmeküsimus arengukeskkonnas.

Suurbirtannias, Kingston'i  Ülikoolis on alates 2007.aastast tegeletud aktiivselt uurimustööga, mille eesmärgiks on määratleda innovatiivse mõtlemise ja käitumisega seotud olulisimad hoiakud ja oskused ning hinnata, millisel tasemel on 14-19.aastaste noorte innovatsiooni loomise potentsiaal ja kuidas koolisüsteem selle arengut toetab.

Uuringu keskmes ei ole kindate fikseeritud iseloomujoonte määratlemine, vaid püüd leida, milline suhtumine, hoiak ja oskused on kõige olulisemaks eelduseks innovatiivsele mõtlemisele ja käitumisele. Uuringumeeskond on need määratlenud järgnevalt:
- loovus, sealhulgas erinevate ideede sidumine, probleemide lahendamine, uudishimu;
- enesetõhusus, see tähendab usku iseendasse, eneseteadlikkust, enesekindlust sotsiaalsetes suhetes;
- energia ja pühendumine ehk entusiasm, motivatsioon, tahe pühenduda, järjekindlus;
- riskivalmidus ehk oskus võtta kaalutletud riske ning valmisolek taluda olukorra ebamäärasust;
- juhtimine, peamiselt visiooni loomise võime ning suutlikkus teisi kaasata.

Lähtudes kaasaegsetest arenguteooriatest ning peamiselt sotsiaal-kognitiivsest perspektiivist on uuringumeeskond veendunud, et sobiv keskkond ning tugisüsteem aitavad igas noores arendada neid viit peamist hoiakut ja oskust ning seeläbi tõsta noorte potentsiaali innovatsiooni loomiseks. Just noorte seas on sellise keskkonna loomisel lisaks tähenduslike täiskasvanutele oluline roll eakaaslastel.

Sageli koolisüsteemis ületähtsustatud akadeemilise võimekuse kõrval loob antud uurimusmeeskond tööriista, mis võimaldab hinnata nende oskuste ja hoiakute taset, mida enamik edukaid ettevõtjaid otsivad oma parimatelt töötajatelt. See aga pakub koolidele olulist lisainformatsiooni, millist arengukeskkonda luua.

Uurimustöö tulemused on näidanud, et innovatiivse mõtlemise ja käitumise kujundamisel on olulised just kooli väärtused ja kultuur ning õpetamisstiil. Ei ilmnenud, et akadeemiselt andekamad õpilased oleks oma mõtlemise ja käitumise innovaatilisusega selgelt eristunud. Ühtlasi ilmnes uurimustööst, et valdavalt arendasid innovatsiooniks olulisi oskusi õppekavavälised tegevused, mis pakkusid noorele enam vabadust valida ja otsustada ise tegevusvaldkond ja lahenduse suund ning keskkond, mis julgustas riske võtma ja katsetama.
imestus.jpg

Ka haridusprogramm SINA pakub noortele algatamis- ja juhtimiskogemust just noore jaoks olulistes valdkondades. SINA ja mentori toel koos meeskonnaga enda jaoks suuri ja väljakutsuvaid ideid teostades kasvab enesekindlus ja eneseteadlikkus, julgus tegutseda ja tahe algatada – areneb noor, kes vaatab maailma avarama pilguga.

Vabaühenduste Fondi toel loome SINA programmi mõju hindamise süsteemi, mis aitab nii noorel, koolitajal kui SINA'l endal mõista, kuidas SINA-aasta on toetatud ettevõtlikkuse, hoolivuse ja teiste potentsiaalsetele sotsiaalsetele  ettevõtjatele oluliste hoiakute arengut. Paremat ülevaadet SINA hindamissüsteemist jagame juba septembri lõpus toimuval infoseminaril. Täpsemat infot selle kohta võib lugeda SINA kodulehelt lähiajal.

Seniks aga head tutvumist professor Elizabeth Chell'i juhitud uuringuga: http://www.nesta.org.uk/the-identification-and-measurement-of-innovative-characteristics-of-young-people-2/

  

 

 

 
 
LIITU MEIEGA