„Investeeringud USA kolmanda sektori organisatsioonidesse on viimasel paaril aastakümnel suurenenud nii nagu ka intensiivne töö kolmandas sektoris. Ometi ei ole probleemid, millega tegeletakse, vähenenud või nende ulatus langenud.“ kirjeldab olukorda sotsiaalse mõju hindamise ekspert Mark Kramer, FSG Social Impact Advisors asutaja ja juht.

Mida napimalt on ressursse, seda olulisemana tõstatub küsimus kodanikeühenduste mõjust. Millised organisatsioonid suudavad luua tegelikku muutust? Kuidas leida organisatsioone, mis ei ole oma tegevuste elluviimisel üksnes efektiivsed, vaid ka tõeliselt mõjusad?

Kramer'i soovitused, kuidas planeerida mõju hindamist:

• Mõju hindamine vaadaku tulevikku. Info kogumisel on väärtus siis, kui see aitab parendada organisatsiooni tegevusi ning suurendada muutuse ulatust.
• Mõju hindamine olgu pidev. Sotsiaalse muutuse loomine on keerukas ja pikaajaline protsess. Ent otsus oodata mõju hindamiseks programmi või pikemaajaliste tegevustsükkli lõppu, on sama hea kui organisatsiooni juhtkonna otsus oodata enne edasiste otsuste langetamist majandusaasta aruande valmimist. 
• Mõju hindamine olgu praktiline ja odav. Sageli arvatakse, et üksnes ulatuslikud akadeemilised kontrollgruppidega uuringud saavad anda vastuse sotsiaalse muutuse loomisest. Väikestele kodanikeühendustele on sobivam lähenemine, kus organisatsiooni tegevused „harutatakse lahti“ väiksemateks tegevusetappideks, luukse selge seos, kuidas iga samm aitab jõuda eesmärgini ning seejärel progrnoositakse terviku mõju tegevusetappide mõju hindamise kaudu.

Mis tähtsustub noorte ettevõtlikkuse arendamisel ja mõju hindamisel?
Suurbirtannias, Kingston'i  Ülikoolis on alates 2007.aastast tegeletud aktiivselt uurimustööga, mille eesmärgiks on määratleda innovatiivse mõtlemise ja käitumisega seotud olulisimad hoiakud ja oskused ning hinnata, millisel tasemel on 14-19.aastaste noorte innovatsiooni loomise potentsiaal ja kuidas koolisüsteem selle arengut toetab.

Uuringu keskmes ei ole kindate fikseeritud iseloomujoonte määratlemine, vaid püüd leida, milline suhtumine, hoiak ja oskused on kõige olulisemaks eelduseks innovatiivsele mõtlemisele ja käitumisele. Uuringumeeskond on need määratlenud järgnevalt:

• loovus, sealhulgas erinevate ideede sidumine, probleemide lahendamine, uudishimu;
• enesetõhusus, see tähendab usku iseendasse, eneseteadlikkust, enesekindlust sotsiaalsetes suhetes;
• energia ja pühendumine ehk entusiasm, motivatsioon, tahe pühenduda, järjekindlus;
• riskivalmidus ehk oskus võtta kaalutletud riske ning valmisolek taluda olukorra ebamäärasust;
• juhtimine, peamiselt visiooni loomise võime ning suutlikkus teisi kaasata.

Lähtudes kaasaegsetest arenguteooriatest ning peamiselt sotsiaal-kognitiivsest perspektiivist on uuringumeeskond veendunud, et sobiv keskkond ning tugisüsteem aitavad igas noores arendada neid viit peamist hoiakut ja oskust ning seeläbi tõsta noorte potentsiaali innovatsiooni loomiseks. Just noorte seas on sellise keskkonna loomisel lisaks tähenduslike täiskasvanutele oluline roll eakaaslastel.

Sageli koolisüsteemis ületähtsustatud akadeemilise võimekuse kõrval loob antud uurimusmeeskond tööriista, mis võimaldab hinnata nende oskuste ja hoiakute taset, mida enamik edukaid ettevõtjaid otsivad oma parimatelt töötajatelt. See aga pakub koolidele olulist lisainformatsiooni, millist arengukeskkonda luua.

Uurimustöö tulemused on näidanud, et innovatiivse mõtlemise ja käitumise kujundamisel on olulised just kooli väärtused ja kultuur ning õpetamisstiil. Ei ilmnenud, et akadeemiselt andekamad õpilased oleks oma mõtlemise ja käitumise innovaatilisusega selgelt eristunud. Ühtlasi ilmnes uurimustööst, et valdavalt arendasid innovatsiooniks olulisi oskusi õppekavavälised tegevused, mis pakkusid noorele enam vabadust valida ja otsustada ise tegevusvaldkond ja lahenduse suund ning keskkond, mis julgustas riske võtma ja katsetama.

Kuidas hindab oma mõju SINA?
Uuri lähemalt siit. 

Efektiivsest ja mõjusast organisatsioonist ei piisa
Organisatsioonilise mõju hindamise kõrval on üha enam tähtsustumas küsimus ühiskonda hõlmava sotsiaalse muutuse loomisest. Kas üks organisatsioon – olenemata kui mõjus ja efektiivne – suudab luua ühiskonda hõlmavat sotsiaalset muutust üksi? Kuidas luua koos toimivate organisatsioonide süsteemi, mis teineteist täiendavad ühiskondliku muutuse saavutamiseks?

Nii Mark Kramer nii kui Jacob Harold (W&F Hewlett Foundation filantroopiaprogrammi juht) on iseloomustanud kolmanda sektori tegevust järgnevalt: „Me näeme, kuidas kolmanda sektori organisatsioonid pingutavad oma organisatsiooni ja selle eesmärkide nimel. Kuid harva küsitakse, mida teised sarnased organisatsioonid meie kogukonnas selle probleemi leevendamiseks teevad ning kuidas me omavahel saaks tegevusi ühendada, et mõjusamalt panustada suure pildi parandamisesse.“ Oleme otsinud liialt vähe ühisosi, et siduda samas valdkonnas tegutsevad toredad inimesed toredatest organisatsioonidest pingutama üheskoos tegeliku sotsiaalse muutuseni jõudmiseks.“